Viimastel päevadel, või õigemini üldse viimasel ajal, on mul ikka kohutavalt ärev olla. Ma ei teagi, kas tuleb see kevadest või millestki muust, aga see on vastikult häiriv. Ei suuda normaalselt loengus olla ja jälle olen appi võtnud pastaka ja paberi, et natukenegi saaks kuskil ühe koha peal istuda. Kogu aeg on paha olla ja ma tean, et ma kujutan seda endale ette.

Üleüldse, ma usun ikkagi liiga palju kõike, mida ma mõtlen. Aju söödab ette kõikvõimalikke pilte, mõtteid, sündmusi. Ja ma usun valimatult.

Mul oleks tarvis lapsehoidjat, kes mind kättpidi kõigisse tarvilikesse kohtadesse kohale veaks. Aga mul ei ole teda. Tõenäoliselt ei tule ka. Lihtsalt sellel põhjusel, et sotsiaalhooldaja saamiseks on vaja kõigepealt asju ajada. Aga ma ei saa asju ajada, kui mul ei ole sotsiaalhooldajat, kes mu eest asju ajaks. Surnud ring.

Ma ootan seda, mida ei tule. Ja tuleb see, mida ma ei oota.

Ma tahan tööl käia, aga labor on hõivatud. Ja kui labor saab vabaks, ei ole minul aega.

Käisin hommikul arsti juures tervisetõendit küsimas. See on hämmastav, missuguseid nägusid inimesed teevad, kui nad saavad teada, millega ma viimased pool aastat tegelenud olen. Reaktsioone on erinevaid. Tänane oli väga nunnu. Arstil läksid silmad särama, naeratus tuli näkku ja siis ta vaatas mulle kogu aeg hästi heldinult otsa ja küsis igasugu küsimusi. Oh, mis kõik inimesi õnnelikuks ei tee. Nagu see oleks midagi, mida nad kõik need aastad minult oodanud on. Ja rõõm selle üle, et lõpuks ometi tuli nüüd ära. Aga tõenäoliselt näen ma ikkagi kõiges vaid seda, mida ma näha tahan ja interpreteerin nende ilmeid omamoodi. Ei tea.

Raamatukogus on liialt vähe auke, kuhu juhtmeid pista.

Ma peaksin välja mõtlema mingi meetodi, kuidas ennast taastada nüüd, kus ma enam ropult alkoholi tarbida ei saa. Head alternatiivi on raske leida. Ausalt. Ja kui räägitakse, et stressi ja depressiooni ei saa ravida alkoholiga, siis uskuge mind, saab küll ja väga edukalt. Aga sellega on muidugi väike jama, et välja ravida seda ei saa. Aga nii või teisiti ei saa seda välja ravida, ehk vahet ei ole.

Ma ajan täna liialt mõttetut juttu suust välja. Peaks hoopis sööma ja katsuma maha rahuneda. Pikk nädalavahetus on ees.